Eesti murrete ja lähisugukeelte sektor (MRD)

Juhataja: dr Kristiina Ross, tel 6442406, Kristiina.Ross@eki.ee

Sihtfinantseeritav teadusteema 0052487s03 ”Eesti keele geograafiline ja diakrooniline teisenemine”, teemajuht dr Kristiina Ross.

 

Aasta olulisemad tulemused

1. Eesti murrete sõnaraamat edenes plaanipärases tempos. Aasta jooksul ilmus 2 vihikut:

Eesti murrete sõnaraamat. III köide, 15. vihik (kreep-kuldänja). Toim. Anu Haak, Mari Kendla, Jüri Viikberg. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2004, lk 821-1032.

Eesti murrete sõnaraamat. IV köide, 16. vihik (kuma-kõhvima). Toim. Anu Haak, Evi Juhkam, Mari Kendla, Jüri Viikberg. Eesti Keele Instituut. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 2004, lk 1-212.

2. Sektori töötajatel oli käsil 2 doktoritööd (S-E. Soosaar „Infiniitsete verbivormide morfosüntaks neenetsi keeles Siberi areaalsel taustal“; M. Sedrik „Hiiu murrakute sõnavara“) ja 2 magistritööd (M.-E. Tirkkonen „Demonstratiivid ja kolmanda isiku pronoomenid kirde- ja rannikumurdes“; M. Bogatkin „Ungari värvinimede kujunemine ja semantika“).

3. Kuus sektori töötajat olid seotud eriuurimustega ETF-i grandihoidjatena: M. Kallasmaa (grant nr 4941 „Eesti onomastiline andmestu Onomastica Uralica sarjas“), V. Oja (grant nr 5967 „Leksikaalsed vahekorrad läänemeresoome keeltes“), K. Ross (grant nr 4944 „Heebrea mõjud eesti keeles“), L. Vaba (grant nr 5409 „Edelapoolsete läänemeresoome keelte sõnavara ja kontaktid“), J. Viikberg (grant nr 5968 „Eesti murrete grammatika“), I. Metsmägi (grant nr 5408 „Eesti verbaalnoomenite süsteem ja kasutus naaberkeelte taustal“ – katkestas granditäitmise aasta keskel seoses lapsepuhkusele minekuga).

Sihtfinantseeritava teema täitmine

Teadusteema 0052487s03 „Eesti keele geograafiline ja diakrooniline teisenemine“:

  1. Eesti keele sõnavaraliste suhete kohta sugulas- ja kontaktkeeltega on ilmunud 3 teadusartiklit indekseeritavates ajakirjades (V. Oja, L. Vaba) ning 2 artiklit muudes väljaannetes (L. Vaba). On jätkunud eesti keele etümoloogilise sõnaraamatu koostamine (S.-E. Soosaar, M. Sedrik; I. Metsmägi katekstas töö seoses lapsepuhkusele minekuga, töörühma on aasta jooksul lisandunud M. Bogatkin, kes lülitub praktilisse koostamistöösse järgmisel aastal). Osaletakse ühisprojektides „Atlas Linguarum Fennicarum“ (EKI, KKTK, Venemaa TA Karjala Teaskeskuse Keele, Kirjanduse ja Ajaloo Instituut), mille raames ilmus atlase esimene osa (Altas Linguarum Fennicarum. Itämerensuomalainen kielikartasto. Läänemeresoome keeleatlas. Ostseefinnischer Sprachatlas. Лингвистический атлас прибалтийско-финских языков. ALFE 1. Suomalaisen Kirjallisuuden Seuran Toimituksia 800. Kotimaisten kielten tutkimuskeskuksen julkaisuja 118. Helsinki: Suomalaisen Kirjallisuuden Seura. Kotimaisten kielten tutkimuskeskus 2004, 464 lk., ning „Atlas Linguarum Europae“ (osalejaks 40 Euroopa riigi teadusasutused).
  2. Eesti keele koha- ja isikunimede alat on ilmunud 1 teadusartikkel indekseeritavas ajakirjas (M. Kallasmaa) ja 4 artiklit muudes väljaannetes (M. Kallasmaa, L. Vaba). Osaletakse ühisprojektides „Onomastica Uralica“ (EKI, KKTK, Debreceni Ülikool) ning „Eesti põhikaart“ (EKI, EURO-map) .
  3. Tõlkemõjudest eesti kirjakeele algusfaasis on ilmunud 1 teadusartikkel indekseeritavas ajakirjas (K. Ross). Osaletakse ühisprojektis „Common Roots of Latvian and Estonian literary languages“ (EKI ja Läti Ülikool); sektoripoolsel juhendamisel (K. Ross) valmis K. Kuuse magistritöö „Eesti piibli õnnis-tuletiste suhe lähteterminitega (barak, eulogeia)“.